Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 240 artiklit

a ~ aʔ aga, kuid a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P| Vrd aga

ahi aho ~ ah́o `ahjo ahi ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; ma pańni aho küttümmä Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; aho paasõ ṕaal küdsetäsen‿nu̬u̬k‿kaɫaʔ Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

asonõ asodsõ asost prahine, räpane olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nuŕm risonõ Se Kos

eass ega siis map‿panõ, eass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se| Vrd egass

ede/otsast algul poodeh oĺl iks edeotsast, a noʔ ei olõn‿nännükiʔ puu`luit́sit Se Sa

ega1 ~ egaʔ ega (eitust tugevdav) ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se| Vrd eaʔ

eherüss eherüse eherüst jõeforell eherüst olõ õit‿tah Se V| Vrd iherüss

ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos

elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop

es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs

esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se

halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss

halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se

hani hani hańni hani peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos; nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; verevät‿tuɫbaʔ, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos

harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se

heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma

hii-haa ih-ah-haa [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos

`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

hooda hooda hoodat tahtmine, himu vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; teku õit‿tü̬ü̬d, taha ai midägiʔ, olõ õi hoodat Se Kos

häbü häü häpü häbi häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos| Vrd häpe

häpe häpe häpet häbi sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se| Vrd häbü

iǵä iä iḱä 1. eluaeg; teatud eluperiood nip‿paĺlo oĺl [mul] hüvvä, ku uma mihega noorõtsõh iäh `eĺli Se; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se 2. vanus

iǵäväst igaveseks [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se

`ihkama ihadaʔ `ihkass ihaśs ihkama, ihaldama [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se

illahhutma illahhutaʔ illahhut illahhut́ hilinema ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhudat, olõ õim‿midägi, a ku nakatki illahhutma, siss tulõvap‿pahandusõʔ Se

ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos

ilm3 ilma munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se| Vrd ilma1

imäne imädse imäst emane kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik

inäbät ~ inämbät enam (mitte), rohkem tä olõ õs inäbät ni `väikene Se; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se

jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos

jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õip‿pungah jakku ku naaśõp‿Petserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

jao/peräst piiratult, jaopärast kiä kui paĺlo sei, olõ õs iks jaoperäst eiʔ Se

joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim

jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos

jutuss ~ jutuśs jutusõ jutust 1. jutlus 2. muinasjutt jutusõh oĺl nii, a mi̬i̬ʔ olõ õit‿tu̬u̬d nännüʔ Se; tu̬u̬ `tahtsõ nii jutussit aiaʔ, latsõʔ kõ̭iḱ `ümbre man Se; `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se

kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp

kah́o ~ kaih kah́o `kaihho õnnetus; aineline kahju; kahjutunne a ku eśs tegevä ru̬u̬ht, siss `võtva rüḿmigu tävve, tu̬u̬d olõ õi kah́o Se Kos

kapstass `kapsta kapstast kapsas; kapsatoit võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos

kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil‿`laula Se Kos

kaŕuss kaŕusõ kaŕust karjane, karjus tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se

kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)

kasvatama kasvataʔ kasvatass kasvat́ 1. põllukultuure, taimi viljelema; loomi pidama rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; [ma] kasvadip‿`põrssa katõ kuu vana Se Kos; tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlij‿jo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos 2. laste eest hoolitsema, neid õpetama ja suunama esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop 3. idandama

kat́s katõ kattõ kaks egäüt́s siss vei, kiä muna, kiä kat́s t́sassonahe Se Kos; nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalt‿tahat `sanna Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se

kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu

ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se

`ki̬i̬ldmä keeldäʔ ki̬i̬ld ki̬i̬ĺd keelä keelama, takistama map‿panõ, egass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se; mis i̬i̬st tä `poiskõst trahv ja `sõimass ja tä nakaśs `ki̬i̬ldmä Se; imä ańd peri kaʔ, es keeläʔ Se

kikkakõnõ dem < kikass kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos

kirmass ~ kirmaśs kirmasõ kirmast suvine külapidu: kirmas, kirmes `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; jarmolit oĺl mitu tüḱkü kirmassih Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah, vanast `ḱauti kirmassõhe, neĺli viiś kirmast oĺl kõrragaʔ Se; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se

kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se

kista/vaŕs 1. ketrusvahend: kedervars vanast kedräti kistavarrõgaʔ, ku vi̬i̬l vokkõ es olõʔ Vas Pus; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se 2. (veski või linamasina) võll, kedervars

`kitmä kittäʔ kitt kit́t kitä 1. kiitma kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿ kaʔ, maʔ eik‿ kuulõʔ Se; lut́ik olõ õi kittä elläi Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se 2. ütlema, lausuma haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos

kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ

`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik‿`kiäkit‿tagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ arm‿mullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski

kodo1 kodo koto kodu olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos

kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se

`kohkiʔ kuskil olõ õiʔ ütte hańni, ni olõ õik‿`kohkiʔ Se

kohuss `kohto kohut 1. kohus; kohtupidamine; kohtuotsus keɫ kurk, tu̬u̬l kohuss Se; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos 2. kohustus; õigus (saada)

kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust

kolahhutma kolahhutaʔ kolahhut kolahhut́ kärgatama, paugatama no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se

koputama koputaʔ koputass koput́ koputama ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh Se; ma lasigi ärj‿jo ussõ `valla, olõ õik‿koputamist Se Kos

`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se

krev́na krev́na krev́nat kamm a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos

kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos

kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head

kunagiʔ millalgi, kunagi; iialgi tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺliʔ, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos

kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts

kuńst/`väetüss kunstväetis terä hot́ seo kuńst`väetüsega kasusskiʔ, a täl olõ õi `joudu Se

ku̬u̬l koolu `ku̬u̬lu suremine, surm; kadu võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; lellänaańõ, sap‿peläku uiʔ, sinnu ku̬u̬l lövvä äik‿`kohkiʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos

`ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺjat 1. surnu vanarahvass kõ̭nõli et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos; olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmandohe vai `pińke pääle Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; `Vahtsõliinah oĺl, ku [peielised] `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 2. surija `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se

`ku̬u̬lma kooldaʔ koolõss `ku̬u̬li surema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; üt́s lat́s `ku̬u̬li `hernehe Se; ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mum‿mi̬i̬śs Se

`kuurnik `kuurniga `kuurnikka munakook `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se

kuuś/kümmend kuvvõ`kümne kuutkümmet kuuskümmend olõ õik‿kuutkümmet inemistkik‿küläh Se Kos

kõdõ̭r kõdra `kõtra kaun `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se; pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se

kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos

kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistan‿naadak‿kõ̭nõlamma Se; ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se

kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿kaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se

kõŕs kõrrõ kõrt kõrs mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ Se; nip‿paĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ, `hiusõ kõrt (karva) jää es pää pääle Se Pod; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp? - rüä kõŕs Se

kõrvuline kõrvulitse kõrvulist 1. leivakõrvane `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte, olõ õs vaia kõrvulist ei midägiʔ Se 2. pruuttüdruk `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal [neid] kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos

kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)

kärähhütmä kärähhütäʔ kärähhüt kärähhüt́ käratama; kärgatama seo (isa) ku kärähhüt iks munõ voori arʔ, sõ̭ss [lapsed] lääväʔ Se; es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos

käte/rät́t käterätt `üĺti küll, et labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se| Vrd käerät́t

`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

küleh küljes, otsas, kuhugi kinnitatud tõbi om ka küleh (kallal) Se; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehek‿küleh Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhańnigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se

külest küljest, millestki lahti või lahku ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh, koorõt‿tuĺli ärk‿külest suurõmbalt Se; imä tuĺl, võt́t siss tu̬u̬ latsõlooma ja lõigaśs tu̬u̬ nabavarrõ säält külest ärʔ Se; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve Se

küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool

külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se

labanõ labadsõ labast koekiri: labane `üĺt i küll, et labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se| Vrd lavanõ

`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿ `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se

lastanõ lastadsõ lastast laastudest tehtud, pilpa- imäl oĺl `väikene majakõnõ, tu̬u̬l oĺl lavvunõ katuss, es olõl‿lastanõ Se

lat́s latsõ last 1. laps hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; imäl üldäss säidsekümmend säidse `vu̬u̬ri lat́silõ `ańdiss `andaʔ Se; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; sõ̭sarõl oĺl `tütrugust (tüdrukupõlves) lat́s Se; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle, [nad] `veiet‿tahar‿ristteie mano, ti̬i̬ pääle, latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińni, loiva jumalasõnakõist Se Va 2. lapseiga

lat́t lat́i lat́ti 1.latt, ritv paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se 2. teljeklopp vankril 3. laid

lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T

liha liha lihha ~ liha lihaskude, liha piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ, siss olõ õi liha puhaśs, siss om liha kõ̭iḱ verine Se; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se

lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

luba luba lupa luba `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos

lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos

luu luu luud 1. kont, luu vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśs o `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos 2. linaluu ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se

`lu̬u̬ma luvvaʔ lu̬u̬ lõi 1. midagi tekitama, millegi olemasolu põhjustama (inimesest sõltumatult) olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. tegema, valmistama 3. kudumi alustuseks varrastele silmuseid tegema 4. munema kanaʔ lõim‿munnõ Se Kos

luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se Kos

ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La

maaśõnits maaśõnitsa maaśõnit̀sa vastlanädal õigeusklikul mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se; maaśõnit̀sa kõ̭õ̭ kutsuti paabapraaśnik Se| Vrd maaśsõlits, maśtelitsa

mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos

mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht

`muanõ `muadsõ muast mudane, porine `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

muśtinõ muśtidsõ muśtist 1. ammune, endine 2. vana(aegne) mis ma vana muśtinõ inemine, ma mõista õi eesti `väŕki kõ̭nõldaʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se

mu̬u̬d moodo `mu̬u̬du 1. mood, maitselaad 2. komme, tava, harjumus vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se 3. kuju, olek; viis, laad ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah Se; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se; meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se

mägi mäe mäḱe 1. mägi `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe, üle oro hiit́ miiniga siiäʔ mi̬i̬`aida tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääl Se Kos; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos 2. (väliskohakäänetes) kõrgemal asuv talu(tare) [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se

mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne

noʔ nüüd a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; vanast oĺl hädälit́̀si inäbä ku noʔ Se Kos

nuŕm nurmõ `nurmõ 1. põld lina kubu oĺl nurmõ pääl, kuut‿tõi nurmõst kodo Se; latsõ oĺlip‿pabosnikaʔ, nu̬u̬ veis‿sita `ku̬u̬rmit `nurmõ Se; olõ õim‿ meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿ nuŕm risonõ Se Kos 2. rohumaa latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; meil oĺlin‿nurmõ pääl ka kõ̭igipooli lätteʔ Se

`nõ̭alõ najale lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J

nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se

nõrgakõnõ dem < nõrk `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass, tu̬u̬ oĺl iks nõrgakõnõ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb, nõrgakõnõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se

nõvv nõvvu `nõvvu nõuanne; nõusolek tu̬u̬l ei olõr‿raha juvvaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d `nõvvu Se

näid́sik näid́sigo näid́sikot ~ näit́sk `näit́sko `näit́skot teenijatüdruk a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańõ salahuisi võõdõt ja paṕp üteĺ, et seo om meil näid́sik Se Kos; seo olõ õin‿naańe, seo om näid́sik ja näid́sigo latsõʔ Se Kos; paṕp üteĺ näid́sikollõ, et vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos

oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos

oluʔ ollõ olut ~ olt õlu [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; sajalõ `ańti `viina, olt, tet́ti auväräʔ Se Kos

olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se

oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A

paaba paaba paabat eit; ravitseja, sünnituse vastuvõtja paaba mõśk iks latsõ ja nulganaist ja mitu `tuńni vaot́ ja `vihtõ sannah Se; nu̬u̬p‿paabaʔ `väega śaal puhadeĺnäh `paĺssi jumalat Se; paaba `aŕstõ mu nii ark‿ku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se; [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ (loitsud), tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; koess tu̬u̬ paabapala (eideke) jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; teeda ikk, paaba murõhhass Se Pod

paast paastu ~ pastu `paastu paast, paastumine vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; meil tet́ti `taari kõ̭õ̭ paastust Se; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se; noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; paastu `aigu oĺl õgal ütel kroosovaʔ Se; lat́s võõrutõdi rinnast arʔ, toolõgi anda es jop‿`piimä paastu `aigu Se Kos; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu, üldäss tiiä äik‿kos paast jäi Se Kos

`paastma `paastuʔ ~ `paastaʔ paast paaśt paastu paastuma vanast `surpti teŕri ja tet́ti `sääńtsit `sü̬ü̬ke ku paastõti Se; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; ma paaśti, jovva õi `paasta inäp Se; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se

paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop

paik2 paiga `paika lapp, riide, naha või muu tükk tsuvval `kundsa võt́t mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; [ma] lät́si `kaŕ- ja, võt́i paari `tsu̬u̬gõ, esä lõigaśs paigak‿ka ala Se

pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegas‿suurõp‿paɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos

pargõ salgana kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl `väega valluss, sõ̭ss käve nimä pargõ, a no olõ õi nännüki sussõ Se

paŕõmb paŕõmba paŕõmbat ~ paŕõp ~ parõb paŕõba paŕõbat soodsam, kasulikum, ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se

peĺg pelü `peĺgü kartus, hirm no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se

peńds peńdsi `peńdsi pension kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei, no muialt saa es, vanast `peńdsi olõ õs Se Kos

piim piimä `piimä piim piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; nu̬u̬p‿piimäm‿mis sandõlõ `ańti, `vi̬i̬di paṕilõ õ̭ńnistaʔ Se Kos

piĺv pilve `pilve pilv es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se

pipõŕ `piprõ pipõrd pipar pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se; `piprõh‿ `häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se

pliidine pliididse pliidist halvasti kerkinud, plink kus‿soodagaʔ [pliin], siss om tiä kohheɫ, olõ õip‿pliidine, ilma om pliidine Se

`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ, meil joht olõ õi nik‿kavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos

poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

pokań pogana poganat vastik, roojane, ropp; sündsusetu `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss, ta pokań om kaʔ Se; niip‿poganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; poiśs om puŕoh, tu̬u̬ olõ õiʔ ni pokań Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se

`präätämä `präätäʔ `präätäss präät́ `präädä ketrama vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se; naistõ puhadeĺnäʔ, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hanguga ka pööreti, tu̬u̬d `präätädä es, tu̬u̬ tet́ti käśsiga niisama [viiskude tegemisel] Se Kos; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (jätku), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos

`präätüss `präätüse `präätüst ketrus(töö) noh, `präätüse i̬i̬st `maśti Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos

puhass ~ puhaśs1 `puhta puhast 1. mittemäärdunud, -prahine; puhtust hoidev laṕiga [ta] lei paast piteh, sõ̭ss sai ahi puhass Se; `puhta teräʔ joosiʔ eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kua sõit́ hüä käe poolõ, tu̬u̬l sõrmuss kõ̭õ̭ lät́s valusabast ja `puhtabast Se Kos 2. veatu, laitmatu; täielik suuŕ paariline pada, `pańti sinnäp‿pu̬u̬ĺ`pańgi `tuhka, vesi pääle, `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ, siss olõ õil‿liha puhaśs (söögiks kõlblik) Se; varass jätt vajagi `saina, a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬ (hävitab kõik) Se 3. millestki tühi, paljas määne neli `kaalu linnu saanuʔ, a kõ̭iḱ puhaśs, `paĺli ärʔ Se

pung punga `punga rahakott olõ õip‿pungah jakku, ku naaśep‿Petserehe kääväʔ Se

puŕoh purjus koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺkup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; puŕoh `pääga oĺl paĺlo sitt mi̬i̬śs Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa

`puuduss2 puudu hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se; ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se

`puuśli `puuśli `puuślit pühapilt, ikoon Nigula `puuśl i ette oĺl jäänül‿laḿb ikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama Se; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺl i, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos

puustalt tühjalt, tühjana olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku`kuuĺjaga mindäss Se; `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se

pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg

päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga

päävä/vari päevavari Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se

pühendäma pühendäʔ pühendäss püheńd ~ pöhendämä pöhendäʔ pöhendäss pöheńd (sisse) õnnistama; pühitsema lää eim‿maʔ, ma olõ õip‿pühendet, a paṕp sa olõt pühendet Se

püksiʔ pl `pükse ~ ṕuksiʔ pl `ṕuksõ `ṕuksõ ~ ṕuks ṕuksi püksid kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ, tuvvasõt‿turust Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕa latsõl puusa pääl Se Kos; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah Se

ragoma rakoʔ rago ragi rao 1. terava riistaga (lüües) tükeldama, eraldama, auku tegema või välja raiuma vanast oĺli k‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; koĺgitsõl oĺl raot kat́s tsoŕri `sisse Se; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ Se La; esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se 2. puid maha võtma, langetama tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? - väĺk Se Kos 3. palkidest ehitama, seinu üles raiuma `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se 4. aadrirauaga raiuma, aadrit laskma vaia `laska verd rakov‿`vällä Se

rassõ/`jalgnõ -`jalgsõ -`jalgsõt rase ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬`vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V

ravitsama ravidaʔ ravitsass ravit́s ~ ravitsõma ravidaʔ ravitsõss ravit́s 1. söötma noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; mis no viga elläʔ, olõ õih‿hobõsõ ravitsamist Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; innevanast saadirahvast raviti, no ravita aiʔ, ravitass siss, ku kerigu mant tulõvaʔ Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; kolm `vu̬u̬ri käve ma tedä õga päivi ravitsõma Se 2. ravima

risonõ risotsõ risost prahine, risune olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nurm risonõ Se Kos

`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se

sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nos‿saa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õis‿sust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõs‿sina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

selle sellepärast timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; eśs liini all (sõjategevuse piirkonnas) `eĺli, selle mat‿tiiä mis sõda om Se Kos

seräknäʔ pl seräknide seräknit tuletikud kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmäs‿suurõk‿ku otspajap‿pääh Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se

suditama suditaʔ suditass sudit́ 1. hukka mõistma; hurjutama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; minno ars‿suditagu, sudita Vasśot Se 2. määrama, otsustama mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; ku paĺlo om suditõt, ni paĺlo elät Se Kos

sugima suḱiʔ sugi sugõ soe 1. juukseid kammima, harjama a mul olõ õik‿`krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; `vaenõlat́s sugõ pää arʔ Se 2. linaharjaga takkusid linakiust eraldama ma võt́i tädi poolõ linaʔ sugimaldaʔ üteh, tädi sugõ vi̬i̬l linaʔ sääl Se; tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi ärʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se

surm surma `surma surm olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (piina) Se Pop; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast (surnuks) Se; [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop; imä sai `surma liivakoh Se

susi soe sutt hunt ku soe `uńtsiʔ, siss [ma] `peĺksi Se; no olõ õi nännüki sussõ Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se

suurõbakõnõ ~ suurõmbakõnõ komp dem < suuŕ paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ, telle olgup‿põrss suurõbakõnõ Se Kos; suurõbakõsõʔ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se

sõ̭na/asõ sõnavahetus meil olõ es `tühjä sõ̭na asõnd Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ Se; määne sõ̭naasõ tulõ, vanalõ saa ruttu viländ Se

sõ̭nakõnõ dem < sõ̭na ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se

sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

sõ̭saŕ sõ̭sarõ ~ sõ̭sara sõ̭sard õde esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde ja `ütlese sõ̭sarõlõ et, meil olõ õi `aigu siin `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; ku katõst saarõst `vällä [sa] tult, siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos

säŕk säŕgi `säŕki kuub vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se

sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos

söögi- söögi või söömisega seotud; toidu- sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; latsõl olõ õis‿söögivahet, lat́s taht kõ̭õ̭ ürräʔ Se

`sündümä `sündüdäʔ sünnüss `sündü 1. sündima mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V 2. toimuma, juhtuma 3. sobima ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama), siss [te] `võidõk‿katõgak‿ka sikadaʔ Se; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; `sü̬ü̬ki ka õ̭ks tu̬u̬ mehele [ma] ańni, miä õ̭ks `kõɫbuʔ, miä iks sünnüss `andaʔ Se

`sü̬ü̬nühe söönult, mitte nälgides ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

taba taba tapa ripplukk, taba jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿`lautõ pidi, peräkõrd `saadi tiidäʔ, sõ̭ss `pańti tappa laudaʔ Se Pop; Vaśso jääss kodo, olõ õiv‿vaia `ustkit‿tappa `pandaʔ Se Kos

tah siin eherüst olõ õit‿ tah Se V; no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda, jo tah paṕiʔ seiʔ Se Kos

taivass `taiva taivast 1. taevalaotus, taevavõlv `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J 2. (uskumustes) taevariik

tall talla `talda tald `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

talluk talluga tallukat jalalaba kattev sääreta sokk tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T

talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se

`taplõm(m)a tapõldaʔ `taplõss tapõĺ võitlema, sõdima; kaklema ku sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos

tark targa `tarka 1. arukas, tark `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; tõõsõ päävä oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; hummok om targõp õdakut Se Kos; olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. kaine mal‿ĺaa targa `pääga `kaema Se 3. heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop

tasanõ tasadsõ tasast 1. lame, sile; ühtlane 2. tagasihoidlik, vagune `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

`tervüss `tervüse `tervüst ~ `tervüt ~ `tervüist 1. tervis olõ õit‿`tervüt Se; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se 2. tervitus

ti̬i̬1 ti̬i̬ ti̬i̬d 1. tee, rada `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga [peielised] lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿sõrmusõʔ arʔ Se Kos; tere iks tereh, `traastui, ti̬i̬pääl iks tereh üldäss Se Kos 2. teekond, reis mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

ti̬i̬ʔ ~ tiʔ ti̬i̬ʔ ~ tiʔ teid teie, te `ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ti̬i̬ olõ õiv‿vana tü̬ü̬d nännüʔ, olõ õiv‿vanna eɫɫo elänüʔ, ti̬i̬ olt `sääntser‿risuʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A

`tiidmä tiidäʔ tiid tiiś~ `tiidse ~ `tiise 1. teadlik või kindel olema, teadma 2. oskama; taipama, märkama kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se 3. väljendab kahtlust või teadmatust kiä saa ja `laotass (raiskab), tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos

tikahhutma tikahhutaʔ tikahhut tikahhut́ kergelt koputama är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos

timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop

`tiukama tiugadaʔ `tiukass tiugaśs narrima, pilkama no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se

`toht́ma `tohtiʔ toht́ `toht́e tohi tohtima; julgema oppajat `pessät‿tohi is Se Kos; ku `väega väsünü olt (oled), siss tohi‿ij‿juvvaʔ [viina] Se; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos

tolk tolgu `tolku taip, aru; mõte olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se; näet kup‿piät tolk `tiidmä kõ̭iḱ Se Kos

tolm tolmu `tolmu 1. tolm a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ, et toɫm lätt kerikost `vällä Se Kos 2. õietolm 3. kübe, raas

toominõ toomidsõ toomist 1. toimne (kangas) mul `üĺti küll, labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se; kitasnik oĺl must toominõ `rõivakõnõ, verevä siidiʔ ka oĺliʔ all Se Ts

torrõ torrõ torõhhõt ~ torrõt 1. uhke, tore tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod 2. madal, jäme (hääl)

`toukama tougadaʔ `toukass tougaśs lükkama, tõukama üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rinnet] Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jält‿tagasi Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; mi läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõl‿laiv, `toukap‿`purju (rhvl) Se Pod; ma `touksi inne, ma neid (lapsi) pessä es Se Tr

t́sibahhutma t́sibahhutaʔ t́sibahhut t́sibahhut́ kergelt lööma, sipsama [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa

t́sirk t́sirgu `t́sirku lind tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost (kuskilt) `õkva Se Kos

t́suhna t́suhna t́suhnat eestlaste pilkenimi setudel a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P

t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline

tungõĺ`tunglõ tungõld tuletukk [ma] `eśki olõ tungõld tsusanu `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos

turak turagu turakut rumal, loll kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A; kat́s oĺl `tarka `veĺjä, kolmass oĺl turak `tuhka`puśja Se Pod; [vennad] `ütlese tollõ turakullõ: minn‿no mü̬ü̬ häŕg ärʔ Se Pod

turg turu `turgu turg es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos

tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov

`tu̬u̬ma tuvvaʔ tu̬u̬ tõi ~ `tõiõ 1. tooma `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõ ṕuksiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jä ja vi̬i̬`tu̬u̬ja ja halo`tu̬u̬ja, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos; tińdimehek‿kaʔ käveʔ, munõvoori tõis‿sooɫat́̀sit `tinte Se Kos 2. sünnitama, poegima ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod

tõrõlamma tõrõldaʔ tõrõlass tõrõĺ ~ tõrõlõma tõrõldaʔ tõrõlõss tõrõĺ ~ tõrõli tõrelema, pahandama tõrõlaʔ, kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ, sai tõrõlda ni sõimadaʔ Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos

tänitäm(m)ä tänitäʔ tänitäss tänit́ ~ `täńtäm(m)ä `täńtäʔ `täńtäss täńt 1. valjusti hüüdma, karjuma, röökima tu̬u̬ tänit́: kaadsas‿sattõ `maahha, olõ õi mingak‿`köütäʔ Se P; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos 2. (valjusti) nutma, hädaldama, kisendama

tühi tühä `tühjä 1. tühi, mitte millegagi täidetud 2. tühine, tarbetu; väärtusetu; eimiski meil olõ es `tühjä sõ̭na asõnd Se Kos

tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos

`u̬u̬tma `u̬u̬taʔ u̬u̬t u̬u̬t́ ooda ootama halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se; tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; meil olõ õi `aigu siih `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod

`vaenõ `vaesõ vaest 1. vaene, vähese varaga (inimene) `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; vanast oĺl iks `vaesõpi `rohkõp ku noʔ Se Ts; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos 2. vilets, kehv, nigel

vaest võib-olla; vahest ku ma `tüt́rik oĺli, ku saa õs nipia magama, noh ni et vaest `poissa tulõ paja ala `kaema Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; vaest vanapatt timä (vaeslapse) kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos| Vrd vaśt

`vaiknõ `vaiksõ `vaiksõt vaikne, rahulik `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

valu1 valu vallu valu, valutunne ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop; mam‿ midägi eit‿ti̬i̬, ku valu pääle tulõ, siss istut arʔ kipõń`aigu Se| Vrd halu

vanik vanigõ ~ vanigu ~ vaniku vanikõt ~ vanigut ~ vanikut ~ vańk `vańkõ `vańkõt 1. (lille-, oksa)pärg 2. setu neiu pidulik, helmeste ja litritega kaunistatud peaehe `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿pääh ja siidiʔ Se Sa; mul olõ õiv‿vanikõt kaʔ, tõi siss [vanapagan] vanigõ ja `vaenõlat́s pańd vanigõ `päähhä Se Kos; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺliv‿vanast kõrvulitsil Se Kos; a [sõrmus] mia pańd uma pää pääle, säält tuĺl kullanõ vańk Se Kos

vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos

varanduss varandusõ varandust vara, varandus lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa kaʔ ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J

vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se

`veit́kese vähe, veidike tsõõrih ka olõ õs kavvakõsõ, `veit́kese`mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se| Vrd veidikese, veid́okõsõ, veidükese

viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos

vu̬u̬ŕ voori `vu̬u̬ri 1. (mõisa)voor 2. kord, puhk ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhut, olõ õim‿midägiʔ Se; kuiss tä ni üte voorigap‿`paĺli (ühekorraga põles)? Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; ja ma mõ̭nõ voori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos

võim võimu `võimu võim `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se| Vrd `võimuss

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

`väegaʔ ~ `väigaʔ väga villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ Se; Kossõlka külä oĺl ka `väigas‿suuŕ Se Kos; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se

`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära

õga/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks õgaüt́s olõ õs ni ahnõk‿kah Se; õgalõ ütele `ańti naṕsiga iks toda `viina kah [pulmas] Se; sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; õgalõ ütele lõigati tu̬u̬ pöörändüss `saia Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśe lõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd Se| Vrd egaüt́s, egäüt́s

õiʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna) mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos| Vrd aiʔ2, eiʔ, uiʔ1, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõne | Vrd eiʔ, uiʔ1 3. mitte, sugugi| Vrd eiʔ

õ̭ks ikka sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ Se Kos| Vrd iks

õ̭nnõ vaid, ainult tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos| Vrd inne2

õ̭nnõline õ̭nnõlise õ̭nnõlist õnnelik mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos

üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnük‿külv‿vett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust

üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos

`ümbreʔ 1. ümber(ringi) `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; `öüd́si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos 2. pikali, kummuli 3. teistpidi, vastassuunda, ringi ku̬u̬t́ pidi `ümbre `pü̬ü̬rdümmä, agu `ümbre pöörü üs, siss saa as lüvväʔ Se 4. paiku ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos 5. muud paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

üteh 1. kaasa; kaasas pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se 2. (ühes)koos pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko, tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saata, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos

üteline ütelise ütelist 1. ühtlane mi̬i̬m‿`Maaŕal sai kõ̭iḱ üteline tu̬u̬ si̬i̬ṕ Se Kos; [ma] `naksi eśs kudama, es tulõv‿veeren‿nõrgaʔ es `miäkiʔ, kõ̭iḱ oĺl üteline Se 2. samasugune õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat, kõ̭iḱ üteline Se Sa

`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama

üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur